Merle Suurkask kasutab loodusobjekte (õied, lehed, oksad, hein jms) trükipakkudena eelnevalt tooniüleminekuga värvitud õhukeste kangaste trükkimiseks vabas kompositsioonis. Tulemus sünnib protsessis ja pole täpselt ette kavandatud.

Erinevate trükkide kombineerimised, võimalik ka joonistus ja vbl läheb kasutusse siiski  ka mõni trükiraam.

Merle Suurkask püüab lihtsate vahenditega, lähtudes põhimõttest: nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik, edasi anda emotsiooni, mis enamasti saadud viibides looduses. Tehnikad ja materjalid ei ole tema jaoks määravad. Määrav on keskendunud kohalolek ning järkjärguline loomine, leppides tehtuga ning lõpetada õigel hetkel.